Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning
sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia
peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa. Oma soodsa geograafilise asendi tõttu
oli Baltikum jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Liivimaa vahetus naabruses
tugevnesid Moskava suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju
tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustuled endale. Huvi Läänemere idaranniku
vastu kasvas ka Taanil ja Rootsil. Üha selgemaks sai, et sõda ülevõimu pärast on vältimatu.
Lõpptulemused:
Eesti jagamine kolme kuninga vahel:
· 1582 Jam Zapolski vaherahu: Lõuna-Eesti + Tartu Poolale
· 1583 Pjussa vaherahu: Venamaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja
Läänemerel
· Saaremaa jääb Taanile
Eesti jagamine kahe kuninga vahel (Rootsi-Poola jätkusõda):