Aafrika ajalugu
Mööda jõgesid oli liikuda ka kõige ohutum, sest maismaal jõi teele ka vaenulikke hõime, rääkimata loodusest.
Üks jõgi, mida taheti uurida, oli Nigeri jõgi, sest Lääne-Aafrikas oli eurooplastel palju tugipunkte. Tihti on
varasema perioodi maadeavastajaid üritatud portreteerida teadlastena, kes üritasid Aafrikat uurida, aga nende
seas oli ka palju seiklejaid. Neid maadeavastusi tuli ka kuidagi finantseerida ning neid toetasid eelkõige
Euroopa kaubandusringkonnad. Briti Kuningliku Aafrika Assosatsiooni põhikirjas oli ka punkt, mis keelas
mustal mandril kogutud info avalikustamist.
Sama ühing korraldas mitmeid edukaid ekspeditsioone just Nigeri jõgikonda. Esimene edukas maadeuurija oli
šotlane Mungo Park (1771-1806). Nigeri avastuslugu on suuresti tema nimega seotud. Ta oli maadeuurija, kes
mõistis selgesti ekspeditsiooni tegelikku eesmärki ning kirjutas selles enda päevikus. Ta võttis ette kaks reisi
aastatel 1795-97 ning 1805-06
annaabi.ee 
