Viiking
aastal ja lõpuks
Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj.
feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-
Euroopas 11. sajandil.
Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra
maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis
pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks
võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks
viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke
võõrale maale.
Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid oli
retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja
randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud
kalapüügihooaeg