Koosnesid 17 provintsist. Olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, põhjaosa oli kaubanduslikult arenenud. Tegutsesid börsid, toimis krediidi süsteem Lõunamadalmaades oli tähtsaim tegevusvaldkond kalevi(villase kanga) tootmine, palju oli ka tükikodasid ja kaevandusi. Jõukuse kasvuga suurenes rahva eneseteadvus ja taheti võõrvõimust vabaneda. 16. saj keskel läks võim madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused madalmaade siseelus tõid kaasa rikka kaubanduspiirkonna allakäigu: 1) tõsteti lambavilla sisseveo tolle 2) Hispaanial olid konfliktid Inglismaaga, mis kahjustasid madalmaade kaubandust. 3) Tooraine puudus; manufaktuurid pankrotiseerusid ja inimesed jäid tööta. Kalvinism( oma kokkuvõte õ lk 225) Madalmaades levis luterlus ja anabaptism. Alates 1550 a eriti kalvinism, mis rõhutas jumalikku ettemääratlust, tööarmastust ja kokkuhoidu. Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust
karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi: Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond,
annaabi.ee 
