Mein Kampf
üldse kõikide vahendite-ga panna üksteisele jalga ette, lõuates seejuures igaüks igal ristmikul oma
aususest ja süütusest. Minu rohelise nooruse ajal näis mulle, et need tõekspidamised säiluvad
kauaks (kõik ju ainult sellest unistasidki) ja et aegamööda kogu maailm muutub üheks suureks
universaalkaupluseks, mille hooneid hakkavad ausammaste asemel kaunistama kõige osavamate
petiste ja kõige rumalamate ametnike büstid. Kaupmehi hangivad inglased, kaubanduspersonali
sakslased, kuid oma-nike rolli võtavad, otsekui ohvrit tuues, oma peale juudid. Ega siis ilmaasjata
juudid ise ole alati tunnistanud, et nende asi pole mitte teenida, vaid ainult "välja maksta" ja, lisaks
sellele, valdab enamus neist paljusid keeli.
Sel minu nooruseajal ma mõtlesin sageli miks ma ei sündinud sada aastat varem. Ah! ma võisin
ju sündida, no ütleme, vähemalt vabastussõdade epohhil, kui inimene, ka mitte "tegelev asjaga",
juba iseenesest midagi maksis.