Kõrg- ja hiliskeskaeg
Eurooplased tegid veel viis katset Kristuse püha hauda enadale võita, kuid edutult. Kokku 8 sõda.
4 sõda viis välja hoopis Konsantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni 1204 aastal. Kõiks see halvendas
ristisõdade mainet. 1291. Langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja sõjad lõppesid.
Ristisõjad ei andnud küll soovitud tulemust kuid olid kasulikud Euroopale, just Euroopa rüütlitele kes said
ennast välja elada ja seega lõppesid ka feodaalsõjad Lääne-Euroopas.
Itaalia kaubanduslinnadele tõid ristisõjad pikakajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise
mõju Vahemere idaosas.
Eurooplased liikusid rohkem kui varem, nende silmaring laines, Idamaadest levisid Euroopasse ka uued tavad ja
kombed.
Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust, rüütlid tundisd nüüd end kui Kristluse eest võitlejatena. Kuid
ka paljud teised suundusid usurännakutele.
Suurenes juutide tagakiusamine, kaubandus ja usuline sallimatus.
Juutidele heideti ette Kristuse tapmist.