a) kaupadega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid b) kõikide varade ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja nendega seonduvaid suhteid c) toodetega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid 21. Kaubandus jaguneb turustusala järgi: a) sisekaubanduseks b) regionaalselt tegutsevateks kaubandusettevõteteks c) väliskaubanduseks 22. Kõrgem teeninduskvaliteet nõuab suuremaid kaubanduskulusid, mida kinnitab: a) aglomeratsiooniseadus b) tõusvate kaubanduskulude seadus c) kaubandusettevõtete gravitatsiooniseadus 23. Kaubanduslik gravitatsiooniseadus näitab: a) kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost b) et kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahel mõjuvad kaubanduslikud külgetõmbejõud, mis on võrdelised nende keskuste suuruste ja pöördvõrdelised tarbija kaug… c) kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist võrdelist seost 24. Kaubandus kitsamas tähenduses kujutab endast:
Näitajate Rentaablus- Tulukus- Tootlus- grupid näitajad näitajad näitajad Kaubanduse tuleminäitajateks on kaubakäive (brutokäive, netokäive), koguseline müük, brutokasum, ärikasum, puhaskasum jne., marginaal. Kaubakäive näitab kaubanduse põhifunktsiooni täitmise ulatust. Marginaal kujutab endast müügi- ja ostuhinna vahet, kaubanduse brutotulu. Turumajanduses mõistetakse marginaali kaubandusteenuste hinnana. Tõusvate kaubanduskulude seadus selgitab ka kaubanduse marginaali suurendamise loogikat. NB! Marginaali, kaubandusliku mahahindluse, kaubandusliku juurdehindluse mõisted! . 8. Kaubandusinstitutsioonide süstematiseerimise vajadus ja viisid Arvukad üksteisest vähem või rohkem erinevad kaubandusettevõtted moodustavad üheskoos kaubandusettevõtluse institutsionaalse kogumi, mida ettevõtlusstruktuuri hindamiseks on vaja süstematiseerida. Kaubandust tervikuna võib süstematiseerida kahel viisil:
annaabi.ee 
