Eesti kultuurilugu
Sel ajal moodustas
linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. XVI sajandil said
linnaõigused Kuressaare ja Valga. Arvukalt tekkis linnuste või kirikute juurde väiksemaid
aleveid, mis meenutasid linnu, kuid millel puudusid spetsiifilised linnaõigused. Üheks põhjuseks,
miks need kohad ei linnastunud oli sakslaste vähesus, samuti suhtusid juba olemasolevad linnad
tõrjuvalt kõikvõimalikesse kaubanduskonkurentidesse.
Eesti asulad uusajal
Põhjasõja käigus (1700-1721) said rängalt kannatada kõik Eesti linnad. Narva ja Tartu jäid
mõneks ajaks ilma kogu oma elanikkonnast.
Rüüstamata jäi vaid Tallinn, kuid ka seal põletati maha eeslinnad. 18. sajandi alguse katk hävitas
poole linnarahvastikust. Kõigis Eesti linnades jäi alles u. 5000 inimest.
Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad (Paide, Haapsalu, Rakvere, Viljandi) kaotasid linnaõigused
annaabi.ee 
