veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman o Asutava Kogu liige Julius Seljamaa o Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots.
16.11.1919 - Venelased alustasid üldist pealetungi Viru rindel. 39 RAHU LÄBIRÄÄKIMISED 19.11.1919 - Tõnissoni valitsus võttis vastu otsuse alustada Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi. Selleks moodustas valitsus erilise rahu saatkonna Eesti esimesest välisministri Jaan Poska juhtimisel. Saatkonda kuulusid neli liiget Piip, Seljamaa, Püümann ja Soots. Nõukogude Venemaa poolt oli rahusaatkonna koosseisus kaubanduskomissar L.Krassin, A.Joffe, Kindral F.Kostjajev, krahv Benkendrof. 5.12.1919 algasid rahuläbirääkimised Tartus. 16.12.1919 - Vabariigi Valitsus esitas Entente' i ülemsõja nõukogule pikkema märgukirja, milles põhjendati armee likvideerimise vajadust. 28.12.1919 - Venelaste kolmas pealetung Narvale, mis suruti maha 30. detsembriks. Rünnakutega Narvale katkesid korraks ka rahuläbirääkimised. 29.12.1919 - Tartus jätkusid rahu läbirääkimised Eesti Nõukogude Venemaa vahel
annaabi.ee 
