Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv
Jaemüügi kontroll sisaldab endas erinevaid kaubandust ja toitlustust puudutavaid meetmeid nagu näiteks müügi ajalised piirangud, müügikoha piirangud, müügikohtade arvu piirangud, müügikoguse piirangud, müügitaara piirangud. (Alkoholipoliitika areng 2003:4, 12-14) Vaatamata asjaolule, et alkoholi tarbimine võib tekitada mitmeid probleeme, näevad tarbijad seda enamasti siiski tavalise kaubana, mida müüakse ohtralt kaubandusketis ning mis rahuldab nende vajadusi. Kokkuvõtlikult saab prognoosida, et ka lähitulevikus on alkoholi pakkumise ja kättesaadvuse kontrollile suunatud meetmed jätkuvalt hääbumas, v.a mõned erandid teatud alkoholi tarbijate gruppide suhtes, mis ei laiene kogu elanikkonnale. Alkoholi kontrollpoliitika kõige mõjuvõimsamateks instrumentideks on alkoholi tootmise ja müügi kontroll ning maksustamine. Maksustamise üheks võimaluseks reguleerida alkoholi tarbimist, siinkohal on aga
annaabi.ee 
