Majandusajaloo kontrolltöö
seisukohad?
Prantsuse merkantilism
Antoine de Montchretien (1575-1622)
„Traktaat poliitilisest ökonoomiast, pühendatud kuningale ja kuningannale“ (1615).
Võttis esimesena kasutusele termini poliitiline ökonoomia.
Seisab varase ja hilise merkantilismi piiril. Lähenemine majandusprobleemidele on puht käsitööstuslik.
Tähtsaimad kolmanda seisuse esindajad on kaupmehed, kes on ühiskonnale kasulikumad kui käsitöölised.
Kuna kaupmeeste töö on ohtlik ja seotud riskidega, siis peab ka kaubanduskasum olema suurem teistest
tululiikidest.
Ringlus on primaarne võrreldes tootmisega. Nõuab küll käsitöö arendamist, kuid selleks et valmistatud
toodetega kaubelda.
Raha on sõja närv, kuld on võimsam kui raud. Kaubandus on kõige kindlam kulla hankimise viis.
Natsionalism. Ta on nende toodete väljaveo vastu, mida on võimalik turustada Prantsusmaal, kuigi vaid
alandatud hindadega, sest muidu saaksid kasu välismaalased. Kaitses prantslaste huve, ei olnud nõus