VARAUUSAEG
Nii
nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste ja
kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18.
saj. lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba 17 tuhat buuri, valget kolonisti, kellest 53% olid hollandi, 28%
prantsuse, 15% saksa ja 4% muu euroopa päritoluga.
India rannikul portugallaste rajatud esimeste eurooplaste asunduste kõrvale tekkisid Hollandi,
Prantsusmaa ja Inglismaa kaubandusfaktooriad. Ainsa suurema territooriumina Indias hõivasid
inglased Bengali Gangese alamjooksu alad. Prantslaste tugipunktiks Indiaga kauplemisel sai
esialgu Madagaskar, kui aga sealsed põliselanikud 1674 prantslased minema ajasid, said nende
uuteks tugipunktideks Réunioni ja Mauritiuse saared. Portugali ülemvõim jäi kestma vaid Aafrika
idarannikul (Mosambiik). Hispaanlased säilitasid oma valdusena Filipiinid.