Euroopa Liidu naabruspoliitika
Bidzina Ivanišvili, kes veel 2013. aasta lõpul lausus välisajakirjanikele, et
kaaluda võiks sedagi, kas Euraasia Liidul on Gruusiale midagi pakkuda.
Ülejäänud kaks Idapartnerlusega haaratud riiki; Valgevene ja
Azerbaidžaan suhtuvad idapartnerlusse üsna külmalt. Nad pole olnud
märkimisväärselt huvitatud EL-iga assotseerumisest. Azerbaidžaanil küll
on näiteks EL-iga tugevad energeetikaalased partnerlussidemed, aga
samas poliitiliste reformide ega kaubandusdialoogi vastu, mis ei puuduta
energeetikat, ei tunne Bakuu mingit huvi. Nii Azerbaidžaani kui
Valgevene külm suhtumine idapartnerlusse kui ka Venemaa oskus pöörata
viimasel hetkel ja kiirelt idapartnerluse süvendamise teelt Armeeniat
näitasid selgelt Brüsselile, et on viimane aeg midagi ette võtta
idapartnerluspoliitika täiustamisel ja muutmisel. Esimese järeldusena
leidsid Euroliidu instituitsioonid ja tema liikmesriigid, et EL-il pole tema
naabruses paiknevaile riikidele ligitõmbemonopoli
annaabi.ee 
