Narva
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse
traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba
viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere
jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest
Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat
maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis
XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar
IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn.
Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis
Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi
vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll
Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale
üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan
annaabi.ee 
