Ajalooline tööstuslik pööre ja tööliste olukord
vähem juhtisid neid nende omanikud. Palgati vabrikudirektorid.
Toodangu turustamine
Ettevõtteid tuli juurde, toodangu maht kasvas, pidid ettevõtjad hindu langetama.
Kasum säilis, kui suudeti palju müüa või täiustada masinaid. Odav hind ei
taganud kasumit, toodeti rohkem kui vaja oli. Oli vaja pääseda väljaspool riiki
olevatele turgudele, nii paljudele kui võimalik. 19.sajandil kasvas rahvusvaheline
kaubandus, tänu transpordi arengule. Palgati kaubandusagendid. Edu sõltus turu
olukorrast. Tänu sõdadele langes ostujõud, tekkis ületootmine ja hinnad langesid
alla igasuguste arvestuse. Tekkis pankrot, sest ei jõutud maksta, palka ega laenu
tagasi. 19.sajandil oli mitu majanduskriisi, toodangu maht langes.
Kapitalism
19.sajandil kujunes Euroopas majanduslik korraldus, mis põhines kapitalil,
tootmisel, palgatööjõul, turumajandusel – seda kõike nim. kapitalismiks.
Tootmist arendasid üksikud eraettevõtjad-kapitalistid