Eesti Vabariik
Nõukogude Venemaaga, sealhulgas sõlmida rahulepinguid ning luua kaitseliitu Eesti, Läti,
Soome ja Poola vahel. Vilniuse kuuluvusest tulenenud tüliküsimus välistas Poola ning Leedu
samaaegse osaluse neil läbirääkimistel. Aprillis 1922 Varssavis sõlmitud lepingu jättis Soome
ratifitseerimata ja 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Majanduslike koostöökatsete
peamiseks tulemuseks jäi 1923 sõlmitud Eesti-Läti tolliuniooni leping, mis peatselt taandus
kahepoolseteks kaubalepinguteks. Neis kasutati kuni 1930. aastateni nn Balti klauslit, mis
võimaldas vastastikuseid erisoodustusi.
12. septembril 1934 allkirjastati Genfis Balti Liit üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja
Leedu vahel, mis nägi ette kolmepoolseid regulaarseid kokkusaamisi välisministrite tasemel.
19341940 toimus 11 välisministrite kohtumist, kus arutati ühist huvi pakkuvaid poliitilisi
küsimusi. Regulaarselt toimusid kolme maa mitteriiklike organisatsioonide seltside, eri
annaabi.ee 
