Keskaja linnas
korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne. Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas.
Rae kõrval võttis küllalt aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda
mitmesuguste seisuslike ja ametilaste ühenduste kaudu. Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid.
Alevid:
Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud.
Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse
kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele
lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru-
Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus.
Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2
Linnade välisilme:
Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist