Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel?
tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja
kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-
Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja-
Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia
kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja
araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning
kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli.
Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis-
rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks,
mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga
hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed
teiste piirkondadega