Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
aastani.
Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku
suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja
kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir.
Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi
kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik
ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel.
Setomaa rahvausundi eripärad:
Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus
Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja
vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje,
jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu.
Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei
palveta, vanemad seto inimesed aga küll.
Allikmaterjalid rahvausundite
Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk
annaabi.ee 
