Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)
Etruskidel olid kuulsad
ennustajad ja preestrid, kes ohvriloomade maksa põhjal seletasid jumala tahet. Armastasid
täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina.
8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe
side. Seega võtsid nad vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mis tõttu piir kreeka ja
etruski kunsti vahek on ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele väga tähtis.
Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad. Avatud ja uuritud on
tuhandeid etruskide haudu, mida on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis
kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist
ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad
jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma
surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree.