Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas
arendamine. Naisvõimlemine jäi kõrvale, kuna Nõukogude Liidu spordiklassifikatsioonis
sellist ala ei esinenud. Selles tunnustati spetsiaalse naiste võimlemisharrastusena üksnes 1940.
aastate lõpul loodud uut spordiala kunstilist võimlemist. 1968. aastast kannab see ala eesti
keelset nimetust iluvõimlemine.
Naisvõimlemist ei olnud aga selleks ajaks enam võimalik maha vaikida ja
katusorganisatsioonita jätta. Alaga tegelesid kõrgkoolid ja spordiühingud. Naisvõimlemise
organisatsiooniliseks juhtijaks jäi 1984. aastani spordiühing Kalev. 1984. aastal moodustati
ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee juurde rahvavõimlemise föderatsioon.
1970. aastal jätkus eelnevalt väljakujunenud tegevusvormides naisvõimlemise kandepinna
laienemine. Spetsialistid, eeskätt kõrgkoolide õppejõud püüdsid naisvõimlemise sisu ja