V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
enneaegu hallitama löönud, ja suundus vasakule ülikoolilinna poole, siis torkas kõigepealt
silma tihe kimp madalaid Petit-Châtc-let' torne, kus selle lossi pärani avatud väravasuu näis
Väikese silla otsa alla neelata tahtvat. Kui aga teie pilk
116
libises idast läände, Tournelle'i torni juurest Nesle'i tornini, siis võis näha pikka majade
rida nikerdatud viiludega, värviliste akendega ja etteulatuvate pealmiste korrustega,
lõpmatuid sakilisi katuseviilusid, mida katkestas mõni tänavasuu, vahel sekka ka mõne
suure kivihoone fassaad või nurk, mis oma hoovide ja aedadega, peahoone ja tiibehitustega
teiste kokkusurutud ia koomalepigistatud majade seas end muretult laiutas nagu kunagi suur
isand maameeste hulgas. Kaldal lei- · dus sääraseid losse tükki viis või kuus, alates Lotringi
üksikelamust, mis bernhardiinide kloostriga jagas suurt piiratud maa-ala Tournelle'i lossi