Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud
katusealust eluruumidena kasutusse võtta. Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume
pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Soojustpidav vahetäide pidid
olema tulekindlatel vahelagedel (nõue ei olnud kehtiv suvemajade kohta) RT 43 – 1937,
art. 386.
Aknad pööningu valgustuseks paiknesid põhiliselt otsaseintes (peamiselt viilkatuse korral)
või katuseuukides / vintskappides (peamiselt kelpkatuse korral).
41
2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused
Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked.
Selle peamiseks põhjuseks oli katusekatte kvaliteedist ja vanusest tingitud amortisatsioon.
Põhilised lekked on liidete ja neelukodade juures.
Eterniitplaadid ja katusekivid (vt. Joonis 2.5) muutuvad aja jooksul rabedaks ega ole
annaabi.ee 
