Dinosaurused
tõustes oli Plateosaurus võimeline ka kasutama oma pikki pöidlaküüsi enesekaitseks kiskjate
vastu, nagu Postosuchus. Seda Triiase ajastu dinosaurust kirjeldas esimesena 1837. aastal H.
von Meyer. Plateosaurust teatakse üle saja pooliku ja täieliku skeleti kaudu, kaasa arvatud 10
pealuud. Plateosaurus on kõige tavalisem ja tuntud Euroopa Triiase ajastu selgroogne fossiil
hilisemast Triiase ajastust ning oli ajastu suurim maapeal elav loom. [3]
STEGOSAURUS
Stegosaurus (tähendades "katusesisalik") on üks kõige kergemini äratuntavaid dinosauruseid
tänu oma iseloomulikele kahes reas asetsevatele harksaba sarnastele plaatidele, mis kasvavad
vertikaalselt mööda tema küürus selga ja kahele paarile pikkadele ogadele, mis sirutuvad välja
horisontaalselt tema saba otsa lähedalt. "Stegosauruste sabad olid kindlasti ühed kõige
ohtlikumad relvad, mis kunagi ühel taimtoidulisel loomal on arenenud". (Bakker) Selline relv
annaabi.ee 
