"katuseplanke" - 1 õppematerjal

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Kääbaste ehitamine ­ ühiskond diferentseeritud. Suured kääpad paiknesid tavaliselt üksikult. Kuulsaim: Leubingeni kääbas. See oli üle 8 m kõrge, läbimõõt on 34 m. Mitmekihilised: all puidust telgikujuline hauakonstruktsioon, selles laibamatus. Leubingeni kääpas luustikud laudpõrandaga kaetud kivisillutisel. Keskel vana mees, üle tema noor naine. Matused olid tammepuust kambris, mida kattis  36 enam-vähem viilkatus. Katuseplanke kattis rookiht. Puitkonstruktsioonil kiviplaadid, lõpuks veel muld. Palju panuseid (savinõu, pronkskirved, pronkspeitlid, kivikirves v kõblas, luisk, pistodad; kuldesemed). Kääpa ehitamine v töömahukas). Analoogilisi kääpaid veelgi. Kuulusid ülikutele. Lausitzi (Luzica) kultuur (u 1300­700 eKr.) Hilise pronksiaja ja varase rauaaja kultuur. Levis Ida-saksamaal, Poolas, osas Tsehhist ja Slovakkiast, kohati ka Ukrainas.