Traditsiooniline puidukäsitöö
Kevadel kooriti ja lõhuti puud ära. Suveks jäid nad välja, sügisel paigutati varju alla, väiksemad
tükid enamasti aida või toa peale. Enne töötlemisele asumist anti puule tavaliselt veel mõni nädal
toasooja ahju peal või õrtel lae all. Tähtsamad tööriistad puutöö valmistamisel olid kirved, erinevad
noad, puurid, saed, höövlid ja höövlipingid ning peitlid.
Üks olulisemaid 20.sajandi puutöid oli katusepilbaste e. -laastude kiskumine. Katusepilpad kisti
peamiselt männist, vähemal määral ka haavast ja kuusest. Tavalisemad abivahendid
pilpakiskumiseks olid pilpa-liimeister ja pilpapink. Pilpa-liimeister oli tugev lühikese ja laia teraga
ning täisnurgi käepidemetega liimeister, mille terale käis peale kruvide varal lähemale või
kaugemale nigutatav raudklapp. Viimase abil sai tellida pilbaste paksust. Pilpapink oli samasugune
nagu ratta tegemisel kasutatav kodarapink. Kirvega parajamõõduliseks vestetud neljakandiline
annaabi.ee 
