Nõukogude Eesti aeg
Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks.
Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis
tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli
kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki,
Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid
keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik.
Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne
rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna
maju (1949 Lasnamäe Kiievi tn, prj E. Lepner).[10] Teises maailmasõjas Eesti hõivanud
Nõukogude Liit alustas tänavate ümber nimetamisega ning Eesti arhitektuuri sovetiseerimisega.
annaabi.ee 
