Eesti lähiajalugu
varem paika pandud partei organitesse. Pleenum oli formaalne vormisamine, kõik oli enne ära otsustatud.
Lisaks on formaalselt oluline kõrgemate parteiorganite juures ka revisjonikomisjon, mis pidi teatavat
kontrolli teostama, aga sisuliselt kontrolli ei ole. Partei juhtimise poolest kõige kesksemaks oli Keskkomitee
Poliitbüroo - liiduvabariigi tasandil kandis nimetust KK büroo. Just see poliitbüroo on sisuliseks võimu
keskmeks. Selle katusealuseks oli keskkomitee, alla poole tulles oli keskkomiteel oma aparaat, mille
moodustasid KK osakonnad, KK büroo ja KK sekteriaat. Keskkomitee osakonnad olid mehitatud partei
ametnikega. Tegemist oli kõige olulisema palgalise partei ametnikkonnaga, nemad suurest osales
valitsemises, valmistasid küsimusi ette jne. Need osakonnad olid büroo tugiüksusteks ja oli abiks
keskkomitee sekretäridele. Alla poole minnes oli maakondade, hiljem rajoonide tasandil olemas rajooni