Eesti ajalugu 1917-1920
toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti
vaherahu sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K. Ulmanise valitsus. Kurss rahul.
1919.a toim lahing väljaspool eestit (Vene valge kooseis), kahjuks tsiviilelanikkond ei
toetanud Punaarmeel oli ülekaal, tõmbuti tagasi eestisse. Eesti vägesid saadeti
juurde, et seda vältida poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti
iseseisvumist kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik'' vallutada.
Sõdimine jätkus, kuid nõrgestatud Nõukogude Venemaa peagi tegi ettepaneku teha
rahuläbirääkimised. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid
tulemusteta, sest Antandi riigid soovisid NV relvajõul maha suruda ning ei tahtnud
väikeriikide eemaldumist sõjast. Eesti pol ei soovinud venemaaga separaatrahu.
Loodearmee Petrogradi operatsioon. Vaatamata eestlaste teravat suhet vene valgete,
toetasid nad rünnakut Petro vastu