Murded ning kõnekäänded/tähendused
Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine
sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas)
2)
Läänemurret kõneldakse Lääne-
ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe
asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus
(õladel, linnudele)
3)
Keskmurre (Põhja-Eesti,
Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel),
si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta),
nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind.
4)
Idamurre (Virumaa, Peipsi
ääres) sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel
ss (issub, muss).
Lõuna-Eesti murderühm ks asemel ss (massa, katessa, suuress),
tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i-lihtminevik.
22
Epiteet kunstiline täiendsõna
Personifikatsioon isikustamine
annaabi.ee 
