Puittaimed
nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille
abil toimub võrsete pikkuskasv
Tipp-pungast madalamal arenevad
külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja
sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks
Pungade kujud
Munajad
Ümarad
Koonilised
Ruljad
Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval
või eemalehoiduvalt
Pungade eripärad ja funksioonid
Pungarootsuga n lepad
Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon
Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul
Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi
kontpuu
Pungade jaotumine
Funktsiooni järgi:
A) vegetatiivsed e kasvupungad
B) generatiivsed e õiepungad
C) segapungad
Asukoha järgi:
Uinuvad pungad
Adventiiv e lisapungad
Leht
Lehelaba
Leheroots
Abilehed
Leherood (pea- ja külgrood)
Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi
imbunud kihti nimetame kutiikulaks
annaabi.ee 
