Ma võin olla väga seltsiv, kuid vahel jälle mitte. See oleneb palju seltskonnast, kuhu satun. On olemas ülbemaid ja sõbralikumaid kliente. Mul on kergem seltsida sõbraliku ja lahke inimesega kui ülbemaga, kuna pean ise ennast samuti sõbralikuks ja heatahtlikuks inimeseks. Samas olen ma vahel ka väga avatud inimene, kuid vahel ka mitte. Üldjuhul ma ei räägi oma isiklikke asju võõrastele inimestele, kuid oleneb jälle teemast ja selle kattuvusest kliendi huvidega. Eeldan kindlasti seda, et klient ja mina klienditeenindajana ei muutuks kunagi liiga familjaarseteks oma vahel, kuna üks on töötaja ja teine klient, kelle soove tuleb austada, kuid tuleb jääda piiridesse ning ei tohi laskuda äärmustesse. Sangviiniku kohta käib ka iseloomujoon muretu. Minu kohta paraku see sõna ei käi, kuna ma olen väga murelik inimene. Ma muretsen tihti väga väikeste asjade
motivatsioon teada saada. Sooritusele orienteeritus pole nii efektiivne, kuna peamiselt välditakse ebaedu, väline motivatsioon ning soov jätta muljet, et osatakse midagi. Allikad: Loengumaterjalid ÕIS - Motivatsioon. Emotsioonid. ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (TÜ Kirjastus, 2002/2006) - 10. ja 11. ptk. Gleitman ,,Psychology"- Motivation. Emotion. (NB! Sõltuvalt väljaandest varieeruvad peatükid, kus antud teemasid käsitletakse! Lähtuge sisulisest kattuvusest.) Bachmann, T., Maruste R. ,,Psühholoogia alused". (Kirjastus Ilo. 2001/2003/2008) teemad ,,Vajadused ja motiivid" ja ,,Tundmused ja emotsioonid"
seda tõlgendada. Selleks et analüüs oleks sisukam, tuleks koondtunnustele mõelda juba küsimustiku koostamisel. Indeksi komponentide sisulist kokkukuuluvust tuleks kontrollida korrelatsioon- ja faktoranalüüsiga. Selle läbiviimise eelduseks on algtunnuste skaalade lähedus intervallskaalale, milleks tuleb skaalasid sageli ümberkodeerida. Selleks et hiljem oleks võimalik teha indeksitevaheliste seoste analüüsi, tuleks hoiduda indeksite koosseisu kattuvusest, järgida printsiipi, et iga algtunnus saab kuuluda ainult ühte koondtunnusesse. 2. Koostada koondtunnus kas summaindeksina (koodarvude summeerimise teel) või loendusindeksina (teatav vastusevariant või mitu varianti annavad ühe punkti indeksisse). Täielik summaindeks eeldab intervallskaalat ja ühesuguseid algskaalasid. Võimalik on ka osaline summaindeks, mille puhul läheb arvesse ainult osa algtunnuse skaalast, näiteks hinnanguskaala positiivne osa
horisontaalse joone suhtes risti). Aastarõngaste loendamise ajal kandus kogu info automaatselt arvutisse programm TSAPWin`i. Kuna tegu oli puud läbiva juurdekasvupuurimisega (läbivad puursüdamikud kahe aegreaga), siis ühe puiduproovi puhul tuli teha kaks mõõtmist, seda siis mõlemalt poolt säsi. See oli vajalik selleks, et veenduda proovi mõõtmise õigsuses, mida sai järeldada mõõtmiste kattuvusest. Juhul kui ühe proovi kaks mõõtmist omavahel ei kattunud, siis oli tehtud kusalgi viga mõne aastarõnga loendamisel või oli tegemist mõne muu teguriga (näiteks oksaga või midagi sellist). Nimelt võis mõni aastarõngas juhuslikult lugemata jääda või siis jäi arusaamatuks (ei suutnud esmapilgul eristada aastarõngast). Sellisel juhul, kui ühe proovi mõõtmised omavahel ei kattunud, siis tuli uuesti mõõta, kuni rahuldava tulemuse saavutamiseni. 2.3. Andmete analüüs
annaabi.ee 
