Vaatluste analüüsi käigus eristatakse erinevad pesakonnad üksteisest kasutades keskmistatud elupaikade suurushinnanguid iga suurkiskja liigi kohta eraldi. Andmete analüüsil arvestatakse vaatluste kuupäevaga, vaatluste omavahelise kaugusega, pesakonna suurusega ning karu puhul ka esikäpa laiusega. Tähtis roll pesakondade eristamisel on nende liikumisterritooriumi suurusel, omavahelisel kattuvusel ning liikumisintensiivsusel. Järgnevalt hinnatakse näitajaid kirjanduslike andmete ja uuringu tulemuste põhjal ning antakse ekstrapoleerimise kaudu hinnanguline asurkonna üldarvukus, mida tõlgendatakse kui populatsiooni miinimumarvukust, sest vaatluste käigus ei pruugi kõiki pesakondi leida ning lähedal asuvad pesakonnad võidakse määrata üheks (Kübarsepp ja Männil 2010).
- Elektromagnetiliste lainetena, mis levivad vabas ruumis nagu raadiolained. - Juhtmaterjaliga seotud kiirgusena mööda metalljuhte (kaabeleid, kliimasahte, küttetorusid). - Andmekaabli ja paralleelselt jooksva kaabli kattumisel. Kiirgus levib paralleelkaablil pikalt edasi ja on veel kaugel pealtkuulatav. - Akustilise kiirgusena, nt printeritel. Printimise detailinfo levib heli või ultraheli kaudu ja on mikrofonidega salvestatav. - Akustilisel kattuvusel teiste seadmetega. Heli muutmine elektrisignaalideks toimub heli suhtes tundlike seadmedetailidega, mis võivad teatud eeldustel töötada nagu ,,mikrofon". Edasi toimub levimine mööda metalljuhti või elektromagnetilise ruumikiirguse kujul. - Paljastavat kiirgust võib tekitada ka seadmete väline manipulatsioon. Kui nt kiiritada seadet kõrgsagedusliku energiaga, võivad seadmes toimuvad elektrilised protseduurid
annaabi.ee 
