KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA
kogemused laome üksteise peale ja alles jääb mingi ühisosa erinevate isikute ja gruppide vahel
Oluline ka uurija vaatleja asend uurimuse puhul.
Pos.lähenemine asetab nähtuse ja uurija vahelemingi ekraani ainult niis saab uurida hinnanguid
andmata
Fenomenoloogias ei ole uurija ja nähtuse vahel midagi, üsna olulised on ka ideosünkraasiad( see osa
kogemusest, mis on ainulaadne mingile isikule e. see mis jääb sellest kattuvast osast välja)
Märguanne selle kohta et ei olda sügavale mindud võib see olla, lootus, et kui see haaraks kaasa
suurema hulga inimesi, kes kaevaksid enda sees sügavamalt ja põhjalikumalt, siis võiks see ühisosa
suureneda kindlasti, siis selgub, et see ühine kogemus on suurem, kui esialgselt tundub
Positivismi mõiste valiidsus millal me võime öelda, et asjad vastavad tõele, selleks on välja
mõeldud mitmeid kriteeriume ja mõisteid