Õiguse ja eetika areng antiigist valgustuseni
inimene püüdlema. Kasvatus peab õpetama inimest oma loomulikke võimeid
tunnetama ja neid arendama.
Platon ei vastanda loomuõigust positiivsele õigusele
Loomuõigus teostab end positiivses seaduses, kui ka viimane toetub mõistusele.
Selline seadus, mis hälbib mõistusest ei ole seadus.
Seaduseks ei ole ka sellised korraldused, mis teenivad konkreetse ühiskondliku
grupeeringu huve.
Seega eetika ja õigus kattusvad juhul, kui viimane lähtub mõistusest. See on ka
põhjuseks miks riiki peavad juhtima filosoofid, ehk mõistuse inimesed. Võib
järeldada, et õigus, mis ei lähtu mõistusest, ei saa olla eetiline. Ebaeetiline õigus aga ei
olegi õigus.
Cicero (106-43 e. Kr): „Õiglases mõistuses avaldub tõeline seadus, mis kehtib kindlana alati,
mis kutsub käsuga kohust täitma ja hirmutab keeluga kurja tegemast“.
Cicero eristas positiivset õigust ja igavest õigust