üksikside on alati sigma-side kaksik- ja kolmiksidemete koostises on alati üks sigma-side sigma-side on kõige tugevam sidemeliik näited 2) - side (pii-side) orbitaalide kattumine toimub kahel pool aatomituumi ühendavat sirget vaatamata kahele kattumispiirkonnale on pii-side sigma-sidemest oluliselt nõrgem, sest orbitaalide summaarne kattumine on sigma-sideme omast väiksem näited 3) - side (delta-side) 4 kattumispiirkonda CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 10 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
▪ Lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust saab eristada erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid. ▪ -side (loe: sigma-side) – kõige tugevam, orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat sirget mööda. Üksikside on alati -side ning kordsete sidemete koostises on alati üks -side. ▪ -side (loe: pii-side) – orbitaalide kattumine toimub kahel pool aatomituumi ühendavat sirget. Vaatamata kahele kattumispiirkonnale on -side -sidemest oluliselt nõrgem, kuna orbitaalid kattuvad summaarselt väiksemas ulatuses. ▪ -side (loe: delta-side) – neli kattumispiirkonda. ▪ Hübridisatsioon – erinevat tüüpi orbitaalid, mille energia liiga palju ei erine, võivad liituda. Tulemusena tekib sama arv ühesuguse kuju ning võrdse energiaga uusi orbitaale, mida nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon võimaldab suurendada orbitaalide
kuju ning tüübi. Seotud peakvantarvuga, kulub sideme lõhkumiseks) ja valentsnurk (nurk kahe keemilise sideme vahel). võimalikud väärtused 0 ; 1; ...; n-1 . Kovalentse sideme tekkemehhanism Vaatamata kahele kattumispiirkonnale on -side Kovalentne side aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamisel sidet moodustavate aatomite -sidemest oluliselt nõrgem, kuna orbitaalid vahel. Lahendades Schrödingeri võrrandi süsteemi kohta, mis kattuvad summaarselt väiksemas ulatuses. koosneb kahest lähenevast vesinikuaatomist, saame kaks