Rannikute geomorfoloogia
põiksääred)
kujunemisele. Setete kanne võib osutuda nagu märgitud eespool ka
probleemiks erinevate
rannaehitiste planeerimisel v haldamisel.
3. Jõgede tegevus -mõju avaldub eelkõige merepõhja setetega varustamises.
Viimased on akumulatiivsete rannavormide lähtematerjaliks
4. Tuule tegevus-Oluline just lainetuse kujundajana. Otsene mõju rannale
avaldub üldiselt rannikuosal, milline jääb kõrgemale kõrgemast veeseisust.
Rannajoone lähedaselt taimestikuga veel kattumata alalt haaratakse tugevate
tuultega kaasa setteosakesi ning kuhjatakse neid takistuste taha
Selleks võivad olla kas taimed kaugemal rannajoonest v. lainetuse poolt
kuhjatud pinnavormid.
5. Merejää -Meie alal omab väga olulist rolli randade morfoloogia
kujundamisel. Siin saab eraldada
otsese jää tegevuse, kus siis lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal
setteid
rannajoonest kõrgemale. Ka vastupidi jää võib lõhkuda juba kujunenud
pinnavorme
(rannavalle, luiteid)
annaabi.ee 
