vahetama. [4] Kõik need meetmed taastasid usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas. 4.4 1931-1940 Läbi majanduskriisi ja devalvatsiooni majandustõusule Pärast 1930. a. ülemaailmse majanduskriisi puhkemist, kui Inglismaa otsustas 1931. a. loobuda kullastandardist ning naela kurss langes, sai Eesti Pank (kelle krooni kattevarast suurem osa oli Inglise naeltes) 6,9 mln. krooni kahju. Esialgu püüti krooni kurssi säilitada, piirati importi, vabastati Eesti Pank välisraha müügi kohustusest. Ühtlasi anti pangale valuuta ostu-müügi ainuõigus, samuti õigus välisvaluutaregulatsiooniks ning koondati peaaegu kõik välisrahatehingud keskpanka. Eesti Pank kujunes kogu Eesti väliskaubanduse jm. majanduslike välissuhete korraldajaks ning nende edukuse eest vastutajaks
Uksed sulgesid mitmed suured eksport-import firmad, kui ka paljud pisikesed erapoekesed. Kriis jõudis ka rahandusvaldkonda. Maksebilanss muutus negatiivseks, riigieelarve täitus suurte raskustega või ei täitunudki. Ainsaks võimaluseks asjaga toime tulla oli raha väljalaske suurendamine, mis tõi kaasa jällegi inflatsiooni. 31 aasta lõpus SB valitsus otsustas devalveerida inglise naela, selle väärtust vähendati 1/3 võrra. Suur osa eesti kattevarast aga oli selles väärtuses hoitud, see tõi kaasa olulise löögi eesti majandusele tervikuna. Inglaste otsusele järgnesid paljud teised riigid (Rootsi, mis oli ametlikult rootsi krooniga võrdsustatud, vähendasväärtust samuti 1/3). Eestis üritati kriisist üle saada traditsiooniliste vahenditega. Palkade vähendamine, kulude kärpimine jne. Peamine probleem see, et töötuse arv kasvas metsikult. Töötutele hädaabitööd suurt füüsilist jõudu nõudvate ettevõtmistega
annaabi.ee 
