Eesti rahvariided
Mõnel pool
kuulus põll erinevalt abielunaise tanust ka neiu rõivakomplekti. Nt saartel said tüdrukud põlle
leeriks ja kandsid seda edaspidi ainult piduliku rõivastusega.
Mehe rõivaste järgi polnud võimalik määrata perekonnaseisu. Küll aga võis mõnede teadete
kohaselt poissmees olla habemeta, kuid naisemehed kandsid kõik habet.
Ealised erinevused ei ilmnenud rõivastuses nii selgesti. Vanemad naised eelistasid tumedamaid
värve seelikutriibustikus või pottmütsi katteriides. Seto vanad naised ei kandnud suurt sõlge, sest
see kuulus ainult sünnitusealiste naiste ehtekomplekti.
Ehted
Jõukust näitasid eriti ehted, neid pärandati põlvest põlve. Tavaliselt päris ema ehted vanem tütar
või tütre puudumisel vanema poja naine. Pidulikud ehted muretsesid vanemad tütardele viimaste
neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi.
Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära
annaabi.ee 
