Puisniitude loomastik
hingamisteed ja sarvsoomuste või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on erinevalt
kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb,
sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog
eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt
teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane
katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed
liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu,
kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus.
Roomajate nüüdisliike on umbes 6000, seega peaaegu kolm korda rohkem, kui kahepaikseid.
Roomajad jagatakse nelja seltsi: kilpkonnalised, krokodillilised, kärsspealised ja
soomuselised
annaabi.ee 
