Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis. Sel puudril on ka hea omadus, nimelt ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. Laialt on kattekolla eospulber tuntud ka ilutulestiku tegemisel. Nimelt õhus tulega kokku sattudes on nad plahvatus ohtlikud. Seda omadust on kasutatud teatrietendustel valgusefektide saamiseks
Kaasikud on enamasti sekundaarse tekkega. Järelkasvus esineb elujõulist kuuske, asjaolu, et kunagi võib antud kasvukohatüübis kasvatada kuusikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, h. paakspuu, h. vaarikas. jt. Alustaimestik on sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga. Iseloomulik on puhmaste , peamiselt h. mustika ohtrus. Veel esineb h. pohl, kanarbik, sinikas, sookail. Muudest taimedest kasvab sagedamini palu-härgheina, kattekolda, h. sinihelmikat, tupp-villpead, karvast piipheina jt. Samblarinde moodustavad palusammal, laanik, kaksikhambad, soovildik ja erinevad turbasamblad. Raiestikel suureneb kõrreliste katvus, samuti h. pohla osakaal. LU kuusk, kask. Kultiveerida võib Mä, 5000 tk ha-le, Ks, kuni 3000 tk ha-le, või kuuske kuni 3000 tk ha-le. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) Esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, tasase reljeefiga tasandikel ja lohkudes. Mikroreljeef künklik
annaabi.ee 
