Belglased
Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks,
paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad
kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid
ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest
kõrged peakatted ja loobivad pealtvaatajaid apelsinidega. Keegi ei tea, miks.
Maikuus peetakse Ypres'is Kattefeesti, kassipidu, kus raekoja tornist loobitakse
alla riidest valmistatud kasse. Tänapäeval on kassid riidest, kuid kuni 1817. aastani see
nii ei olnud.
Augustis kantakse suure kisa saatel Brüsseli kesklinna tänavatel maast juurtega
välja kisutud viirpuud, mis hiljem kõnniteele ümber istutatakse. Ja nii võiks pikalt jätkata.
Enamus belglasi suhtub sellistesse lavastustesse ükskõikselt. Aga koht, kus neil
silmad särama löövad, on lõbustuste laat