Haridus Eesti kultuuris
Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole
Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt asetse koole Viljandi- ja Harjumaal, kõige vähem
leidus neid Pärnu-, Lääne- ja Saaremaal. Tartu- ja Võrumaal töötas mitmeid
kihelkonnakoole, kus õpetuse tase ületas tavalise küla- ja mõisakooli oma, mujal jäi
kihelkonnakool ikka veel lugemisoskuse andjaks.
Õpetuse põhiraskus langes vanemate, eriti ema kanda. Kevadistel katsumistel otsustas
pastor, kes kodus õppinutest pidi väheste teadmiste tõttu sügisel kooliõpetust saama, kes
võis vanemate hoole all koduõpetust jätkata. Kogu õpetuse eesmärk oli lapsi leeriks ette
valmistada. Kui nooruk ei olnud usuõpetust ja lugemist ettenähtud ulatuses omandanud,
võidi ta saata kohustuslikus korras kihelkonnakooli, kus vajalikud teadmised omandati
köstri järelvalve all. Uue ja rangema koolikorralduse kehtestamine tähendas
annaabi.ee 
