Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 54,7g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 41,33 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal. Töö eesmärgiks on gaasiliste ainete mahu mõõtmine laboris, gaaside segude ja gaasi osarõhu määramine, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 57g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,5 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal. Töö eesmärgiks on gaasiliste ainete mahu mõõtmine laboris, gaaside segude ja gaasi osarõhu määramine, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. lSüsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt suhteliselt lähedane tegelikule molaarmassile (erines vaid 4 g/mol võrra), erinevus võis tuleneda CO2 liiga vähesest kogunemisest kolbi, mille võis põhjustada vooliku vale asend kolvis või arutuskäigus ümardamise ebatäpsusest. Kuna arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga, saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al).
elektrivoolu olemas olu, siis saab seda meetodit kasutada kõikides tingimustes. Ainus eeldus on, et katset viiakse läbi temperatuuril 15-50 kraadi. Kui tahetakse kontrollida madalamatel või kõrgematel temperatuuridel nõutakse katsetuse eelnevat kalibreerimist. Peamiselt kasutatakse pinna pragude, pooride, liitekohtade, ülevaltsimiste ja lekete kontrollimiseks. Soodsatel tingimustel on võimalik avastada pragusid, mis on 1mm pikad ja laius üle 0,1 mikromeetri. Katseviisi puuduseks võib lugeda seda, et see ei näita ära, kui sügav pragu on. Kapillaar katseid jagatakse kahte liiki: värviliseks ja fluorestseerivaks . Värvilise lahenduse puhul on defektid nähtavad päevavalguses ja üldiselt on need punast värvi. Fluore. variandi puhul on defektid nähtavad ainult UV valguses käes ja neid otsitaks tavaliselt UV-lampidega. Magnetpulberkontroll (MT) - kontrollitavas detailis luuakse magnetvoog, detaili pinnale