Evangelista Torricellile. Torricelli lahendas probleemi 1643. a. · Ta mõistis, et vesi ei jõua kaevust välja, sest kaev oli väga sügav ja seetõttu mõjus veele suur hulk õhku. · Tal oli teooria, et õhul on kaal, mis tekitabki õhurõhu. · Õhu raskust ei tunne meie aga seepärast, et meile mõjub igast suunast samasugune rõhk. · Nt kui väljas on õhurõhk 760 mm elavhõbedasammast, siis mõjub vastu meie sees olev sama suur rõhk. Katsevahend - Baromeeter · Toru on alt avatud ja ülevalt kinni. · All olev kauss · Samba- on pealt kõrgus avatud, et sellele saaks mõjuda rõhk Katse Torricelli pani alumisse kaussi elavhõbedat. Ta täitis ka toru täielikult elavhõbedaga. Ta hoidis lahtisel toruotsal sõrme ees, pani toru anumasse ja siis eemaldas sõrme (selleks et õhk vahele ei pääseks). Kausis olevale vedelikule mõjus rõhk ja meetri pikkusesse torusse jäi 760mm elavhõbedat
............... 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel kuuleme heli üha nõrgemalt ,sest mida kaugemale heliallikast ,seda vähem energiat kõrvadesse langeb. Heli suunamiseks kasutatakse ruuporit. Ruuporiga suurendatakse heli kuuldavuse kaugust.
2 Mis on võnkliikumine? Võnkliikumine ehk võnkumine on hästi tuntud. Võnguvad puuoksad, kellapendel jne. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise uurimiseks võid teha katse. Tarvis on 1m niiti, koormus (milleks sobib kas või lusikas), mõõtejoonlaud ja kell. Seo koormus niidi külge ja kinnita niidi teine ots mingi liikumatu eseme külge. Kui oled sidumise lõpetanud siis vaatle, kuidas katsevahend võngub. Sa oled valmistanud pendli. Kõigepealt leia asend, kus pendel püsib paigal. Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Seejärel vii koormus tasakaaluasendist mõne sentimeetri kaugusele ja lase lahti. Jälgi pendli võnkumist. Leia punktid kus võnkuv koormus pöördub tagasi. Need on pendli äärmised asendid. Kaugus tasakaaluasendist kuni ühe äärmise asendini on võnkeamplituud. Mõõda pendli võnkeamplituud. Lihtne on mõõta kahekordset võnkeamplituudi, s.o
kestusega. 2. mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus Katse: Võnkliikumine ehk võnkumine on hästi tuntud. Võnguvad puuoksad, kellapendel jne. Võnkumise uurimiseks võid teha katse. Tarvis on 1m niiti, koormus (milleks sobib kas või lusikas), mõõtejoonlaud ja kell.Seo koormus niidi külge ja kinnita niidi teine ots mingi liikumatu eseme külge. Kui oled sidumise lõpetanud siis vaatle, kuidas katsevahend võngub. Sa oled valmistanud pendli. Kõigepealt leia asend, kus pendel püsib paigal. Seda asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Seejärel vii koormus tasakaaluasendist mõne sentimeetri kaugusele ja lase lahti. Jälgi pendli võnkumist. Leia punktid kus võnkuv koormus pöördub tagasi. Need on pendli äärmised asendid. Kaugus tasakaaluasendist kuni ühe äärmise asendini on võnkeamplituud. Mõõda pendli võnkeamplituud
annaabi.ee 
