RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG
ja väga suure tähtsusega raamat.
Kuna eepose vorm ja sisu on üsna raskesti jälgitavad, siis ei leidu sellele palju lugejaid, keel
muutub ajas, ja nii on tulevikus vältimatu, et ilmub Kalevipoega seletav sõnaraamat. Või
teise võimalusena ei tule maha matta ka võimalust, et eepos kirjutatakse ümber, pannakse
tänapäevasemasse keelde, ehkki see mõte tundub meelevaldne. Seda on aga juba ka teha
proovitud lühemate katsetustena, näiteks kunagise keeleteadlase Johannes Aaviku poolt.
Kui mingi tekst on kohati arusaamatu, siis tekivad seda seletavad ja lihtsustavad tekstid
kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On
ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga
animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest,
nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk.