Tõenäosusteooria ja statistika
mistahes väärtusi oma määramispiirkonnas. Pidevaid juhuslikke suurusi
iseloomustatakse eelkõige tema tihedusfunktsiooni kaudu. Normaalse
juhusliku suuruse tihedusf.graafikut nimetatakse ’’kellakõveraks’’ või ka
’’gaussi kõveraks’’.
32. Binoomjaotuse lähendamine normaaljaotuse ja Poissioni
jaotusega – suure katsete arvu korral on binoomjaotuse kasutamine
ebamugav. Kui n –küllalt suur võrdne, v üle20(katsetearv) ja p pole liiga
väike (p>0,1) siis normaaljaotus kirjeldab küllalt hästi binoomjaotusega
juhuslikku suurust. Tulemused on seda täpsemad, mida lähemal on
üksiksündmuse tõenäosus väärtusele 0,5. Kui on suur arv katseid (n>20) ja
väike p (p<0,1) siis on binoomjaotus lähendatav Poisson’i jaotusega.
33. Suurte arvude seadus, selle praktiline tähtsus – katsete arvu
suurenedes juhuslikkuse mõju väheneb ning katsete arvu lähenedes