Pagulaskirjandus
Etnoloog Ilmar Talve väärtustab teadlikku pagulashoiakut. Tema jaoks on see kultuurilise
alalpüsimise selgroog võõrsil. Talve on veendunud, et eestlase sihiks peab olema naasta poliitiliselt
ette valmistatud Eestisse, et säilitada kultuurilist sidet kodumaaga. (Akadeemia 2008 : 2261)
Karl Ristikivi arvab, et kirjutada saab hästi igal pool ja ainel. Tema jaoks ei soodusta teadlik
pagulashoiak maailmakirjanduslikku taset, kirjutamisel tuleb seda nimelt tõrjuda ning seepärast
katsetaski ta kirjutada Rootsi keeles. Ristikivi hoiak kirjandusest kõneldes varjab ehk siiski ka veidi
süümepiinu. Identideetiküsimus, kas olla pagulane, eestlane või inimene kummitas kogu välismaist
kultuuri. Pagulasteadvus muutus kohustuseks säilitada austust oma mälu ees ning mitte reeta oma
Eestit, aga inimesena nõudis see kohanemist ja loometööd ei soodustanud. (Akadeemia 2008 : 2262)
Hrustsovi-aegsel sulaperioodil kerkis esile küsimus, kas külastada Eestit või mitte
annaabi.ee 
