Kehakeel -Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta
või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või
siis kultuuriliselt tingitud.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992)
Teades, et pean peagi tegema psühholoogias essee, siis valisin endale teema
varakult välja ja tegin ka väheke eeltööd oma raamatu ainetel. Nimelt soovitati seal
raamatus uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi ja seda
kõike kasvõi veerand tundi päevas. Katsetamiskohaks sobivat iga koht, kus inimesed
kohtuvad ja suhtlevad. Niisiis jälgisin mõnes tunnis oma klassikaaslasi ja isegi õpetajaid.
Lisaks sellele vaatasin inimeste käitumismaneere bussis koju sõites. Klassis panin
eelkõige tähele seda, millised olid klassikaaslaste zestid, kui nad kõnelesid ja klassi ees
esinesid. Enamus zestidest väljendasid kahjuks ebakindlust, eriti palju sain infot eesti
keele tunnist, kus meil oli teemaks avalik esinemine. Õpetaja palus meist osadel tahvli