Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
Kõrreliste
mõõdukas esinemine punase ristiku segukülvides suurendas
kuivaine- ja kiusisaldust, vähendas proteiinisisaldust ning muutis
proteiini bilansi vatsas soodsamaks.
Punase ristiku-kõrrelise segukülvi sobiva kõrrelise valikuks
korraldati Sakus ja Olustveres katsed. Punase ristiku
puhaskülvimäärale (15 kg ha-1 ) lisati pool normi vastava kõrrelise
puhaskülvimäärast. Katsesse külvatud kõrrelisi oli I niites
olenevalt aastast ja katsekohast 20-33%, teises niites sõltus see
põhiliselt kõrrelise liigist. Ädalakasv oli itaalia raiheinal hea (23-
40% segus), ohtetul lustel rahuldav (18-23%) ja timutil nõrk (10-
16%). Segusse võetud kõrreliste mõjul suurenes kuivaine saak
katsete ja aastate keskmisena 7-11%. Itaalia raihein oli kiire
arenguga ja jõudis loomisfaasi nii esimeses kui ka teises niites,
kuid tema talvekindlus oli nõrk.
Kõrrelised vähendasid küll rohusööda ainevahetusenergiat